Liigu sisu juurde
AB Medical

Diabeetiline ketoatsidoos (DKA) on diabeediga inimestel tekkida võiv ohtlik komplikatsioon, mis on põhjustatud insuliinivaegusest.

DKA tekib siis, kui organismi enda insuliinitootmine on ebapiisav ja/või kui ettenähtud insuliini pole manustatud piisavalt. Seetõttu pole glükoosil võimalik rakkudesse siseneda, keha lülitub rasvhapete põlemisele ja happeliste ketokehade tootmisele. Suur ketokehade kontsentratsioon veres võib põhjustada eriti tõsiseid haigusi.

Ketoatsidoos on tõsine lühiajaline komplikatsioon, mis võib põhjustada koomat või isegi surma, kui seda kiiresti ei ravita.

DKA-d seostatakse kõige sagedamini 1. tüüpi diabeediga, kuid ka 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed, kelle insuliini tootmine on madal, võivad olla ohustatud.

Ketoatsidoosi sümptomaatika

Diabeetiline ketoatsidoos võib iseenesest olla diagnoosimata 1. tüüpi diabeedi sümptom.

Diabeetilise ketoatsidoosi tüüpilised sümptomid on järgmised:

  • oksendamine
  • dehüdratsioon
  • ebatavaline lõhn hingeõhus – mõnikord võrreldev puuvilja, atsetooni lõhnaga
  • kiire kaalulangus
  • raskendatud hingamine, Kussmaul hingamine – sügav, meeleheitlik hingamine
  • kõhuvalu
  • iiveldus
  • kiirenenud südamelöögisagedus
  • segasusseisund ja desorientatsioon
  • kooma
  • suukuivus, suurenenud janu, sagenenud urineerimine.

Diabeetilise ketoatsidoosi sümptomid arenevad tavaliselt 24 tunni jooksul, kui vere glükoosisisaldus muutub ja jääb liiga kõrgeks (hüperglükeemia).

Diabeetilise ketoadsidoosi põhjused ja riskifaktorid

  • Kui vere glükoosisisaldus on pidevalt üle 15 mmol / l.
  • Insuliini süstimata jätmine.
  • Insuliin peni või pumba rike.
  • Haigestumine või infektsioon.
  • Pikaajaline kõrge stressitase.
  • Vigastus või operatsioon.
  • Liigne alkoholi tarbimine või dieedivead.

DKA võib esineda ka enne 1. tüüpi diabeedi diagnoosimist.
Mõnikord võib ketoatsidoos esineda raseduse ajal ning see võib olla väga ohtlik nii emale kui ka lapsele.

Kuidas ketoatsidoosi ära tunda?

Diabeetilist ketoatsidoosi diagnoositakse tavaliselt vere- ja uriinianalüüside abil, mis mõõdavad ketoonide sisaldust veres või uriinis.

Ketoonide määramine verest

Millal testida?

Kui veresuhkru tase ületab 17 mmol / l (300 mg / dl) või kui suhkrusisaldus on korduvalt olnud üle 13 mmol / l (230 mg / dl)
Kui enesetunne on halb ja esinevad ketoadsidoosi sümptomid

Ketoonide taset saab mõõta kodus

I tüüpi diabeetikutele või teist tüüpi insuliini süstivale diabeetikule aitab ketokehade mõõtmine ennetada ketoadsidoosi ning sellega kaasnevate ohtlike komplikatsioonide tekkimist.

Millised peaks olema ketoonitesti tulemused?

Alla 0,6 mmol /L – normaalne vere ketooni väärtus
0,6 kuni 1,5 mmol /L – näitab, et toodetakse rohkem ketoone kui tavalselt, testida hiljem uuesti, et näha, kas väärtus on langenud
1,6 kuni 2,9 mmol /L – kõrge ketoonide sisaldus, võib esineda ketoatsidoosi oht. Soovitatav on pöörduda oma raviarstsi poole.
Üle 3,0 mmol /L – ketoonide ohtlik tase, mis vajab viivitamatut arstiabi

Kuidas vältida diabeetilist ketoatsidoosi?

  1. Diabeetilisest ketoatsidoosi vältimiseks on parim viis hoida veresuhkru tase kontrolli all. Veresuhkru taseme kontrolliall hoidmisele aitab kaasa sage veresuhkru taseme monitoorimine.
  2. Jälgige raviarstipoolt määratud raviplaani
  3.  Viirushaiguse korral konrollige veresuhkrut sagedamini ning kui see on korduvalt üle 13mmol/l siis määrake ka verest ketoone iga 4 kuni 6 tunni järel.

Kui jääte hätta veresuhkru jälgimisega siis võtke ühendust oma perearstiga.
Kui teil esinevad ketoatsidoosi sümptomid või olete ketoonide mõõtmisel saanud kõrgenenud väärtuse siis konsulteerige oma perearsti või raviarstiga. Vajadusel pöörduga erakorralise meditsiini osakonda.

Vaata ketokehade mõõtmiseks mõeldud glükomeetrit CareSens Dual  

Kasutatud allikad:

Kirjutas Marje Klauks, diabeediõde.