Miks on glükoosisensori näit alguses sageli madalam kui näpuotsavere oma?
Kas oled märganud, et uus glükoosimonitooringu sensor näitab esimestel päevadel veresuhkrut liiga madalana? Võrdled seda kohe glükomeetri tulemusega ja oled segaduses? Tegelikult on see täiesti normaalne ja seotud sensori tööpõhimõttega.
Kuidas glükoosimonitooring toimub?
Glükoosisensor on väike, steriilne elektrood, mis asetatakse naha alla. Seal puutub ta kokku koevedelikuga, kus on glükoos ja hapnik. Sensoris toimub väike biokeemiline reaktsioon: glükoos reageerib ensüümiga, mille tulemusel tekib mõõdetav elektriline signaal.
Seda signaali analüüsib seade või rakendus ning teisendab selle glükoosinäiduks, mida näed ekraanil.
Sensori esimesed 24 tundi (mõnikord kuni 48 tundi)
- Uue sensori paigaldamisel vajab nahaalune kude aega, et kohaneda väikese võõrkeha ja mikrotraumaga.
- Mõnel inimesel toimub see kiiremini, teisel aeglasemalt. Mõnikord võib üks sensor tööd alustada ideaalselt, aga järgmine sama mudel võib käituda veidi teisiti.
- Selles kohanemisfaasis on näidud sageli kõikuvad või kipuvad olema madalamad kui näpuotsaverel.
Mida saad ise teha?
- Kalibreeritavate sensorite puhul (nagu CareSens Air) on tootja soovitus: kui esimestel päevadel tehakse üks kalibreerimine päevas, saavutab sensor oma maksimaalse töökindluse juba varakult.
- Lisa üks näpuotsavere näit päevas (tühja kõhuga). Eriti esimesel viiel päeval aitab see sensoril end kiiremini täpseks häälestada.
Miks sa peaksid seda teadma?
- Ärevuse vältimiseks. Kui sa ei tea, et sensori algusperiood on ebastabiilne, võib tunduda, et sensor on rikkis või su tervis halveneb.
- Liigsete korrektsioonide vältimiseks. Kui glükomeetri ja sensori näidud ei lange täpselt kokku, ära hakka liiga sageli uusi väärtusi sisestama – see võib sensori täpsust ajutiselt mõjutada. Näitude erinevus ei tähenda, et sensori ei ole usaldusväärne!
- Vältimaks kogemata asjatut süsivesikute võtmist. Madal näit ei tähenda alati madalat veresuhkrut.
- Sensori “halvaks” tembeldamise vältimiseks. Halb esimene kogemus ei tähenda, et tehnoloogia ei tööta – keha ja sensor vajavad lihtsalt aega teineteisega kohandumiseks.
Miks pikema kasutusajaga sensor on parem?
- 10-päevane sensor: kui esimesed 1–2 päeva on kõikuvad, siis see moodustab juba kuni 20% kogu kasutusajast. Seepärast on eriti oluline neid päevi teadlikult jälgida ja vajadusel kalibreerida.
- 15-päevane sensor: sama 1–2 päeva moodustab vaid 7–13% kogu elueast. Pikema aja jooksul tasakaalustub alguse kõikumine ja üldine kogemus on parem. CareSens Air on Eestis saadaolevatest glükoosisensoritest üks pikema kasutusajaga sensoreid (koguni 15 päeva). See tähendab, et kui esimesed kohanemispäevad mööduvad, on ees pikk periood stabiilseid ja usaldusväärseid tulemusi, ilma et peaksid pidevalt uut sensorit paigaldama.
Täpsus paraneb iga päevaga
Kui esimesed päevad tunduvad segased, siis pea meeles: sensori täpsus kasvab. Alguse väikestest erinevustest hoolimata muutub näit iga päevaga stabiilsemaks. Sensor on eelkõige “trendiseade”. Trendi all pidasime silmas, et sensor ei anna alati sekundi pealt sama numbrit kui glükomeeter, aga ta näitab usaldusväärselt, kuhu veresuhkur liigub. Sensor on loodud selleks, et sind hoiatada, kui veresuhkur liigub üles või alla ja aidata sul ennetada ohtlikke kõikumisi. Ta ei asenda glükomeetrit üksikmõõtmiste tegemisel.
Kokkuvõte
Esimeste päevade kõikumised ei tähenda, et sensor on halb. See on osa kehaga kohanemisest. Kui lisad esimesel viiel päeval kord päevas tühja kõhuga tehtud näpuotsavere mõõtmise väärtuse, saavutab sensor oma maksimaalse täpsuse kiiremini – ja ülejäänud päevad on palju rahulikumad.