Mõni aasta tagasi tegid Türgi teadlased uuringu, milles paluti 200 katseisikul näidata, mil viisil nad tavaliselt ise endale insuliini süstivad ja seda kõike jälgiti hoolikalt. Tulemused olid jahmatavad:
- 79,5% katses osalejatest ehk vähemalt kolm inimest neljast kasutasid aegunud insuliinisüstelt või kolbampulli;
- 70,5% ei vahetanud süstekohta;
- 63% masseerisid peale süstimist nahka.
Süstekoha komplikatsioone esines tunduvalt rohkem neil, kes õige süstimistehnika vastu patustasid: kasutasid insuliininõela korduvalt, valisid vale nõela pikkuse ega vahetanud süstimiskohta.
Teine sarnane uuring viidi 2020. aastal läbi Kanadas [1] ja tulemused ei olnud sugugi paremad – kõik patsiendid tegid süstimisel vähemalt ühe vea ühes või mitmes kategoorias: süstlale avaldatud surve, süstimispiirkonna suurus, süstlinõela nahas hoidmise aeg, 4 või 5 mm nõela puhul tõsteti nahka, valiti süstimiseks liiga pikk nõel või süstiti insuliini lipohüpertroofilisse piirkonda.
- 5% katseisikutest tegi ühe vea;
- 22% tegi kaks viga;
- 27% tegi kolm viga;
- 44% tegi 4-7 viga;
Kõige levinumaks veaks oli süstlale liigse surve avaldamine. Sageli ei jäetud nõela ka pärast süstimist 10 sekundiks naha sisse. Lisaks ilmnes, et 40% uuringus osalenutest kasutas süstlit või nõela rohkem kui 1 kord.
Miks ei tohiks süstelt kasutada rohkem kui üks kord?
Esimene ja ilmselt ka kõige olulisem tegur – saastumine.
Ühes uuringus ilmnes, et 22% süstaldest oli saastunud metitsilliinile (antibiootikumile) resistentse Staphylococcus aureuse bakteriga (tuntud ka kui täheühend MRSA). Iga järgmise taaskasutamisega bakterite arv süstlal aga kasvab ja paraku ei ole see oht, mis hüüab tulles.
Teine põhjus – nõel läheb nüriks.
Nüri nõel põhjustab tavaliselt ka rohkem valu ja võib põhjustada nahas mikrotraumasid. Mõnikord läheb pärast taaskasutamist nõela ots ka „konksu“ – kujuta nüüd ette, kui peaksid heegelnõelaga (isegi väga peenikesega) nahast läbi torkama… Kõige hullemal juhul võib isegi nõela ots ära murduda.
Kolmas põhjus – nüri nõela võib süüdistada ka lipohüpertroofia tekkes.
Lipohüpertroofia on paksenenud, pisut kumjas piirkond naha all, mis tundub sulle kühmukese või paistetusena. Mitmed uuringud on näidanud, et pidev nõelte taaskasutamine võib suurendada lipohüpertroofia tekke riski.
Neljas põhjus – eelmisest süstimiskorrast võib olla nõela sisemusse jäänud insuliinijääke, mis kristalliseeruvad. Kui kasutad sama nõela uuesti, siis ei pruugi nõelast täpselt vajalik kogus enam läbigi minna. Sa võid ju mõelda, et oh, mis see tilk ühel korral ikka teeb. Aga kui süstid pidevalt vanade nõeltega, siis kui suur võib olla puudujääk pikema perioodi jooksul?
Mul on paks nahk. Ma pean valima ikka pika insuliininõela – mida pikem, seda parem!
Tegelikult on insuliin kõige efektiivsem, kui seda süstitakse täpselt naha alla rasvkoesse. Kui süstid insuliini liiga pika nõelaga, sattub see pigem lihasesse, kus see võib imenduda soovitust kiiremini ja põhjustada hüpoglükeemiat. Rääkimata muidugi sellest, et lihasesse süstimine on valusam ja võib põhjustada ka sinikaid või veritsemist.
Mõned inimesed muretsevad, et lühikene nõel põhjustab sagedamini insuliini lekkimist, kuid enamasti pole uuringud seda kinnitanud.
Meie nahk on 1,6 – 2,5 mm paks. Kui valid näiteks Clickfine’i insuliininõeltest kõige peenema ja lühema, 4 millimeetrise nõela, siis näitab lihtne arvutus et sellest nõela pikkusest piisab igati. Seepärast ei ole sellise pikkusega nõela kasutamisel enamasti vajalik ka süstimise eel nahavoldi moodustamine.
3 KKK Clickfine’i pensüstli nõelte kohta
1. Miks mulle tundub, et insuliininõela välja võttes justkui tekiks õrn, hetkeline takistus?
Sul on selle „takerdumise“ osas õigus. See ei näita mitte seda, et tegemist oleks ebakvaliteetse või suisa kareda nõelaga. Tegemist on spetsiaalse disainivõttega, et ka viimane vajalik insuliinipiisk jääks nahaalusesse rasvkoesse. See on eriti oluline siis, kui süstitakse väikeseid insuliinikoguseid.
2. Miks Clickfine’i nõel läheb kiiresti nüriks? See on ju halb!
Alustame sellest, et Clickfine’i insuliininõeltel on spetsiaalne 6-tahuline teritus, mis teeb nõela otsa ülipeenikeseks ja teravaks. Tõsi, ülipeenike nõelaots kõverdub või nüristub mitmekordsel kasutamisel tõepoolest rohkem kui tema „tüsedapoolsem“ konkurent. See ongi tegelikult Clickfine’i eelis, mitte puudus. Nõelad (loe uuesti eespoolt) ongi mõeldud ühekordseks kasutamiseks! Nii säästad end võimalikust antibiootikumiresistentse bakteri rünnakust, väldid lipohüpertroofiat või seda, et insuliinijäägid ummistavad nõela. Arvestades seda, et haigekassa soodustusega maksab karp Clickfine’i nõelu pisut üle ühe euro, pole sul mingit põhjust riskida oma tervisega ja kasutada nõelu mitu korda.
3. Miks see klõpsuga insuliininõel ei jää süstli külge kinni? Nii võib ju insuliin lekkima hakata!
Kui tavalise keeratava nõela puhul on küll oluline, et see oleks tihedalt süstli küljes kinni, siis klõpsuga nõela puhul pole seda üldse vaja! See tunne, et klõpsuga nõel jääb nõrgalt süstli külge ja seda tuleb täiendavalt kinni keerata, on petlik. Clickfine’i puhul liigub nõel läbi süstli membraani ja insuliin on nõela sees – seega ta ei saagi lekkima hakata!
Eksimine on inimlik, tõsi. Kuid vigadest tuleb ka õppida. Kui tundsid seda lugedes, et ka sina oled teinud mõne postituse alguses mainitud vea, siis on sul nüüd aega seda ka parandada. Motiveeri end teadmisega, et heade süstimistehnika järgimine tähendab paremini kontrollitud diabeeti. Ja head pensüstli nõelad saad siit (muide, 77% kasutajatest väidab, et need on ka vähem valusad).
Allikad:
[1]Do patients with diabetes use the insulin pen properly?
Betul Tosun1, Fatma Ilknur Cinar2, Zeliha Topcu3, Burcu Masatoglu4, Nurten Ozen5, Gulcan Bagcivan6, Ozge Kilic7, Canan Demirci7, Ayten Altunbas7, Alper Sonmez7
[2]Insulin Injection Practices in a Population of Canadians with Diabetes: An Observational Study
Basel Bari, Marie-Andrée Corbeil, Hena Farooqui, Stuart Menzies, Brian Pflug, Brennan K. Smith, Arthur Vasquez & Lori Berard.