Konto & keel

Glükoosimonitooring – mis, miks ja kellele?

Pidev glükoosimonitooring ehk CGM (Gontinous Glucose Monitoring) aitab diabeedihaigel teha täpsemaid, põhjendatumaid ja kvaliteetsemaid otsuseid oma diabeedi kontrolli all hoidmiseks.

1970. aastatel jõudsid turule esimesed glükomeetrid, mis võimaldasid diabeetikul kodustes tingimustes veresuhkru väärtust mõõta ja oma haigust paremini kontrollida. Diabeeti põdeva inimese veresuhkur muutub pidevalt. Selle mõõtmiseks on glükomeeter väga hea abimees, kuid määrata saab veresuhkru väärtust vaid testi tegemise hetkel. Veresuhkru taseme pideva kõikumise tõttu ei pruugi aeg-ajalt kontrollimine olla piisav. Lisaks võib 60% madalatest veresuhkru väärtustest jääda tavalise glükomeetriga tuvastamata.

1999. aastal jõudis turule maailmas esimene glükoosimonitor.

Selle au sai endale MiniMedi (Medtronic, Northridge, California, USA) pideva glükoosimonitoorimise süsteem (CGMS- Continous Glucose Monitoring System). Kuigi see oli nn pimesüsteem ehk andmed salvestati monitori ning kasutajale sai monitooringu tulemus teatavaks alles pärast monitori eemaldamist ja andmete allalaadimist, oli see diabeediravis suur samm edasi.

 

Nagu joonisel näha, näitavad glükomeetriga teostatud mõõtmised (sinised ristkülikud) ainult glükoosimonitooringhetkeolukorda. Pidev glükoosimonitooring aga näitab täielikku pilti, mitte ainult hetkeseisundit. Pidev glükoosimonitooring  mõõdab glükoositaset iga 10 sekundi järel ja salvestab iga 5 minuti keskmise glükoosinäidu. Seega on võimalik ühes ööpäevas talletada 288 mõõtetulemust.

Pideva glükoositaseme jälgimisel on 2 suurt eelist:

  • see aitab avastada hüpo- ja hüperglükeemia episoode (eriti öisel perioodil).
  • võimalik on välja selgitada, kuidas organism reageerib ravimitele, toidule, füüsilisele koormusele.

 

Glükoosimonitooringu seadmeid võib jagada kahte kategooriasse

  1. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud seadmed.

Selle süsteemi puhul ühendatakse salvesti nahaluskoesse paigaldatud sensori külge. Põhilised omadused:

  • ideaalsed lühiajaliseks „pimeuuringuks“ ning retrospektiivseks analüüsiks. Patsient ei näe uuringutulemusi enne, kui sensor koos salvestiga on kõrvaldatud ning andmed arvutisse laetud. Peegeldab väga täpselt patsiendi käitumist monitooringuperioodi vältel;
  • kiire ja mugav paigaldus (patsiendil lihtne kasutada, puuduvad alarmid);
  • võimalik kasutada kõikidel diabeeti põdevatel patsientidel.
  1. Personaalseks kasutamiseks mõeldud seadmed, mis võimaldavad reaalajas  diabeet - glükoosimonitooringmonitoorimist.

Nahaaluskoesse paigaldatud sensori külge ühendatakse saatja, mis edastab sensorilt saadud mõõtetulemused raadiolaine abil vastuvõtjasse (monitori, insuliinipumpa).

Põhilised omadused:

  • iga 5 minuti järel salvestatakse uus glükoosinäit, mis on jälgitav  Andmeid on võimalik hiljem arvutisse laadida ning põhjalikumalt analüüsida;
  • glükoosi trendide tabel, glükoositaseme liikumise nooled ja seadistatavad hoiatused ning alarmid aitavad kasutajal vältida madalaid ja kõrgeid glükoosiväärtusi;

Selle süsteemi puhul on oluline rõhutada, et edu aluseks on eelkõige patsiendi enda motivatsioon ja oskused seda süsteemi kasutada. Erinevad uuringud on näidanud,  et pidevalt glükoosijälgimise süsteemi kasutavate patsientide glükoliseeritud hemoglobiin langeb märgatavalt.

 

Kuidas glükoosimonitooring toimub?

Üks tähtsamaid glükoosimonitooringu süsteemi komponente on glükoosisensor. See on oma olemuselt väike, steriilne elektrood, mida on kasutajal lihtne nahaaluskoesse paigaldada.

Nahaaluskoes märgub see väike elektrood koevedelikuga (koevedelikus on glükoos ja hapnik). Sensori märgumise ajal vedelik (st glükoos ja hapnik) läbib sensoris olevat membraani ning reageerib ensüüm glükoosoksüdaasiga. Reaktsiooni tulemusena produtseeritakse elektrivoolu, mida mõõdetakse sensorisignaalina ( ISIG- Interstitial SIGnal).  ISIG konverteeritakse sensori glükoosi väärtuseks (mmol/l),  kui glükomeetriga mõõdetud veresuhkru näit sisestatakse monitori e. monitor kalibreeritakse.  ISIG väärtus (nA) sõltub naha aluskoe glükoosisisaldusest. Mida rohkem glükoosi, seda suurem voolutugevus.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui sensor on korrektselt paigaldatud ning plaastriga fikseeritud, ühendatakse sensori külge saatja, mis edastab juhtmevabalt sensorilt saadud andmed vastuvõtjasse (raadiolaine abil). Vastuvõtjaks on kas monitor või insuliinipump. Ühe glükoosisensoriga saab mõõtmisi teha 6 päeva ning seejärel tuleb sensor asendada uuega.

 

5 asja, mida sa peaks glükoosimonitooringu puhul kindlasti teadma

  1. Glükomeetriga mõõdetud veresuhkru näit ei võrdu sensorinäiduga. Nagu ka pildilt näha, toimub diabeet_glükoosimonitooringglükoosimonitooringu puhul mõõtmine koevedelikus – mõõdetakse glükoosi sisaldust koevedelikus. Glükomeetriga mõõdetakse glükoosi sisaldust verest.  Arvesse tuleb võtta, et glükoosi kõikumist veres saab kiiremini määrata kui glükoositaset koevedelikust – info jõuab verega võrreldes koevedelikku hilinemisega.

Medtronic MiniMed uuringute tulemused näitasid, et glükoosisensori ja glükomeetri keskmine mõõdetud väärtuste erinevus oli 18%.

  1. Vaatamata pidevale sensorimõõtmisele tuleb vähemalt 2-3 korda ööpäevas teha ka glükomeetriga mõõtmisi, et süsteemi kalibreerida . See tähendab, et sa mõõdad glükomeetriga veresuhkru taset ning saadud tulemuse sisestad monitori. See on senosri täpseks töötamiseks vajalik võtmetegevus.
  1. Keskenduda tuleb trendidele, mitte üksikute näitude numbrilistele väärtustele. Analüüsi iseseisvalt või koos spetsialistiga mõõtetulemusi, et sellest oleks võimalikult palju abi.
  1. Oluline on sensori sisestamine ja kandmismugavus, sest sensorit tuleb sul järjest kanda 6 päeva. Sensorit võib paigaldada kõhule nabapiirkonda, tuharatele, reitele, käsivartele.
  1. Seadista alarmid/hoiatused. Kuid pea meeles, et alarmidest ja hoiatustest on abi ainult siis, kui nendele reageerid ja seejärel tegutsed. Seetõttu aktiveeri neid nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik.

 

Seega on pidev glükoosimonitooring tõeliselt väärtuslik töövahend, mis annab diabeedihaigele erakordselt hea võimaluse teha täpseid ja põhjendatud otsuseid oma haiguse kontrolli all hoidmiseks.  Mida kvaliteetsemad on need otsused, seda suurema tõenäosusega saab haige vähendada diabeediga seonduvate tüsistuste ohtu ning elada täisväärtuslikku elu.

 

Eesti suuremates haiglates on kasutusel Medtronic MiniMedi „pimemonitorid“ CGMS System Gold, iPro2 ning samuti on professionaalide kasutuses ka reaalaja monitorid Medtronic Guardian RT. Lisaks sellele on paljud lapspatsiendid insuliinipumba ravil ja kasutavad insuliinipumpa Medtronic MiniMed Paradigm Veo, millega on võimalik jälgida ka reaalajas glükoositaset.

Turule on oodata Medtronic MiniMed uue põlvkonna reaalaja monitore. Kui soovite selle kohta täpsemat infot, soovitame teil AB Medicali kodulehel www.abmedical.ee tellida uudiskiri.

Vaata glükoosimonitooringu tooteid e-poes!

 

Loe ka teisid diabeedi- ja glükomeetriteemalisi postitusi.

 

Powered by WordPress. Designed by WooThemes