Kas diabeedi kulud on Eesti riigis miljard eurot?

Kui suured on diabeedi kulud Eestis?

Aus vastus on, et me ei tea. Seda ei tea tegelikult Eestis keegi. Aga kas diabeediga seotud tervishoiukulutuste summaks võib olla … ÜKS MILJARD EUROT? Loe edasi ja vaatame täpsemalt!

Eestis puudub paraku nii diabeediregister kui ka uuringud kõikide diabeediga seotud kulutuste kohta. Seepärast vaatame siis vaatame, kui suurteks on oma kulutusi hinnanud mõned teied riigid ja katsume  vaadata, mis see võiks Eesti mastaabis tähendada. Loomulikult ei arva me, et meie arvutused oleks kuigi täpsed ja ega euro täpsusega seda polegi võimalik arvutada. Pigem on see mõttemäng “mis-oleks-kui…” ja üritame pisutki mõelda, mida me saaks Eestis teha paremini, et diabeetikutel oleks väga hea ravi kättesaadav, tüsistuste ja kaasuvate haiguste risk minimaalne ja diabeediga seotud kogukulud tekiks õigel ajal ja õiges kohas.

Diabeedile tehtavate kulutuste võrdlus rahvaarvu põhjal

Diabeedi haigestumiskordajad ja muud näitajad on riigiti väga erinevad, põhjuseks on nii rahvastiku demograafiline koosseis, ligipääs tervishoiule, statistika kogumise viisid, kultuurilised eripärad, majanduslik olukord jms.

Diabeediga seotud kogukulud USAs

USAs põhjustab diabeet riigile aastas kokku 327 miljardi USD suuruse kulu (Ameerika Diabeediassotsiatsioon 2017.a.), mille alla kuuluvad:

• diabeedi kui selle põhjustatud kaasuvate haiguste ravimite kulud;
• haiglakulud;
• diabeeditarvikute kulud;
• ajutise töövõimetusega seotud kulud;
• arstivisiidid;
• kulud tänu patsientide pikaajalisele vähenenud töövõimele;
• enneaegsed surmad jne.

Tõsi, Eesti tervishoiusüsteem on väga erinev USA omast, samuti on erinevad ka paljud demograafilised ja majandusnäitajad. Aga 2017. aastal oli USAs 325 miljonit inimest. See tähendab, et peaaegu iga elaniku kohta tuli seoses diabeediga (nii 1. kui 2. tüüpi diabeet) riigil teha 1000 dollari eest kulutusi. Eesti elanikkonna suuruseks on 1,3 miljonit inimest. Kui arvestada sama proportsiooni, siis teeks see Eestis kokku 1,3 miljardit dollarit ehk umbes 1,15 miljardit eurot. Kas tõesti miljard eurot?

USA tundub liiga suur, liiga kauge, liiga erinev? Aga kui võrdleks end siis Soomega?

Soomes on umbes 500 000 – 550 000 diabeetikut (Diabetes Federation’s Diabetes Atlas (9th edition, 2019)) ja Soome rahvaarv on 5,5 miljonit. Soome diabeediga seotud kulude kohta on värskeid andmeid raske leida, kuid 2011. aastal arvati, et diabeet ja sellega kaasuvad haigused põhjustavad Soomele 3,4 miljardi euro suuruse kogukulu, kuid kuna Soomes kasvab diabeetikute arv väga kiiresti, on see summa tänaseks kindlasti oluliselt suurem. Soome on 2011. aastal välja öelnud ka selle, et diabeedi ravikulu, kui patsiendil puuduvad kaasuvad haigused, on ühe patsiendi kohta umbes 1300 eurot aastas, aga kaasuvate haiguste puhul on kulu koguni 5700 eurot ühe diabeedipatsiendi kohta.

See teeks taandatuna Eesti rahvaarvule siis aastaseks kogukuluks umbes 820 000 000. Peaaegu miljard, kas pole? Jah, meie majandusnäitajad on ikka veel üpris erinevad. Soome riigi eelarve 2023. aastaks on 80 miljardit eurot, Eestil ca 16 miljardit eurot, Soome SKT 2021. aastal oli ca 251 miljardit eurot, meil 31 miljardit. Soome tervishoiukulud 2019. aastal olid 22 miljardit eurot, Eesti tervishoiukulud aga 1,89 miljardit eurot. Kuid suur osa diabeediravimite ja erinevate seadmete kuludest on meil ühes suurusjärgus. Insuliin ei maksa Eestile kümmekond korda vähem kui Soomele.

Kui palju kulutab Rootsi diabeedile?

Rootsis statistika ütleb, et kulu ühe keskmise diabeetiku kohta on umbes 21 000 SEK (1850 eurot) ja Rootsis on samuti üle 500 000 diabeetiku. Kuigi Rootsi rahvaarv on peaaegu kaks korda suurem kui Soomes, on protsentuaalselt Rootsis diabeetikuid vähem. Rootsi diabeediliit hindas 2020. aastal diabeediga seotud kogukuluks 67 miljardit Rootsi krooni (ca 6 miljardit eurot), mille hulgas on lisaks otsestele kuludele ka toolikkuse vähenemine, diabeetikute enneaegsed surmad jms. Rootsis on ca 10 miljonit elanikku. Kui arvutame selle suhtarvudena ümber, teeks see Eesti kogukuluks umbes 800 miljonit eurot. Jälle see miljard eurot! Muidugi tuletame jälle meelde, et Rootsi elatustase, hinnad ja demograafiline olukord on meie omast siiski erinev.

Millised on diabeediga seotud kogukulud Euroopas?

Euroopas läheb diabeet maksma 189 miljardit USD (172 miljardit eurot). Lisaks jääb diagnoosimata 22 miljonit inimest, kel tegelikult on diabeet või pre-diabeet.

IDF ehk Rahvusvaheline Diabeediassotsiatsiooni andmed ütlevad, et Eestis jääb avastamata 48% diabeetikuid. Hullem on olukord veel vaid Valgevenes, Kasahstanis, Kõrgõztanis, Tadžikistanis, Usbekistanis, Poolas, Lätis ja Leedus (IDF Atlas, 2021).

IDFi andmetel on Eestis umbes 84 000 20-79aastast inimest, kel on diagnoositud diabeet –peaaegu 9% vastavast vanusegrupist. Eesti Tervisekassa on öelnud, et diabeediravimitele kulus meil eelmisel aastal üle 30 miljoni euro. Aga kui palju raha kulus haiguspäevadele ja haiglaravile? Töövõime ja produktiivsuse langusele? Kui palju lähevad meil Eestis maksma diabeediga seotud tüsistused ja diabeediga kaasuvad haigused? IVDfi 2021. aasta andmetel on meil kulu ühe täiskasvanud diabeetiku kohta peaaegu 2000 eurot ehk umbes 170 miljonit eurot. Sellele lisanduvad alla 20-aastaste diabeetikutega seotud kulud.

Diabeeti haigestumine kasvab pidevalt ja koos sellega kasvavad ka kulud

Kuna diabeedi kogukulud kasvavad igal pool, räägitakse kogu maailmas järjest enam raha efektiivsest kasutamisest. Allpool on valdkonnad, millesse investeerimist peetakse kõige olulisemaks.

1. Diabeedi ennetustöö.
2. Diabeedi ja pre-diabeedi varajane avastamine, skriiningprogrammid. Varajane ravi.
3. Patsientide ligipääs arstidele ja õdedele, õigeaegsele ja efektiivsele ravile ja uutele tehnoloogiatele (glükoosimonitooring, insuliinipumbad) ning nii meditsiinitöötajate kui patsientide koolitused.
4. Üldine tervisepoliitika, mis soodustab paremat tervisekäitumist (nn suhkrumaks, mõnede toodete reklaamimise keelustamine, spordikulude maksuvaba hüvitamine jne).
5. Huvigruppide koostöö (patsientide esindused, valdkonna eksperdid, tervishoiutöötajad jt).
6. Uuringud ja innovatsioon.

Kas kallid pideva glükoosimonitooringu seadmed ja insuliinipumbad on kulu või kokkuhoid?

IDF (International Diabetes Federation) on ennustanud, et kui 2019. aastal oli maailmas diabeetikuid 463 miljonit, siis aastaks 2045 saab neid olema 700 miljonit. Eestis on seda proportsiooni arvestades siis 150 tuhat diabeedihaiget. 

Pideva glükoosimonitooringu seadmed ja insuliinipumbad on paljude eesrindlike riikide ravijuhendites juba väga tähtsal kohal. Taanis ja Rootsis kasutavad insuliinipumpa 10% 1. tüüpi diabeediga patsientidest (Journal of Diabetes Science and Technology in 2021).

Journal of Diabetes Science and Technology 2018.a. uuringu kohaselt aitab insuliinipump vähendada 5-aastase perioodi jooksul tõsise hüpoglükeemia riski 41% võrra ja ketoatsidoosi riski 53% võrra.

Diabetes Technology & Therapeutics: insuliinipumba ravi aitab 1. tüüpi diabeedi puhul 3-aastase perioodi jooksul kokku hoida 21% tervishoiukuludest võrreldes süstivate diabeetikutega. Pidev glükoosimonitooring (CGM) aitab 5-aastase perioodi jooksul kokku hoida 10% tervishoiukuludest. 

Õnneks praegu siiski ei ulatu diabeedi kogukulu Eestis ühe miljardi euroni. Õnneks. Veel. Kui suured need kulud Eestis 2023. aastal on, kui arvestame nende hulka ka haiglakulud, töövõimetuse, vähenenud töövõime, kaasuvad haiguses ja tüsistused jne, ei tea täpselt keegi. Aga kui suured on kulud aastaks 2035? Meil on pikk tee ees, et diabeedipatsiendid saaksid parima asjakohase ja õigeaegse ravi, mis on ka kuluefektiivne. Vähem tüsistusi, vähem kaasuvaid haigusi = täisväärtuslikum elu. Diabeediravi vältimatuks osaks on ka monitooringuseadmed ja insuliinipumbad.

Aga sellest täpsemalt  juba järgmises postituses. Kui tahad aeg-ajalt lugeda diabeedist midagi huvitavat ja asjakohast või tahad olla kursis meie e-poe diabeeditoodete pakkumisega, siis kasuta allpool olevat uudiskirja tellimisvormi.